Rõdude remonti teeme tavaliselt seina ja põranda liitest, mille kaudu jookseb vesi alumise korruse tuppa. Probleemseks kohaks on ka piirdejalgade läbiviigud, mille küljest on hüdroisolatsioon lahti tulnud või ei ole seda kunagi seal olnudki. Täiendav info terrassi, lodža ja rõdu remontimisel kasutatava materjali kohta leiab “Liidete ja läbiviikude tihendamine” lehelt.
Kui aluskonstruktsioon on veel piisavalt tugev ja ei ole lagunenud, siis saab ilma suuremate eeltöödeta põrandale paigaldada spetsiaalse rõdude katmiseks mõeldud kulumis- ja veekindla vedelplasti.
Lahtitulnud põrandaplaadid saame asendada veekindla ja dekoratiivse vedelplastiga. Plaadid tulevad paari aastaga aluspinnalt pealt lahti. Paremaks valikuks on vedelplastsüsteemid, millistega saab põrandale enda maitse järgi kujundada plaatide ruudustikku või teisi disainielemente maha joonistada.
Kui rõdu on veel taastamiskõlbulik ja uue rõdu ehitus ei ole mõistlik ettevõtmine, siis tehakse rõdude renoveerimine. Siin on oluliseks ülesandeks konstruktsiooni tugevuse hindamine ja õigete renoveerimislahenduste ning kasutatavate materjalide leidmine. Töid alustatakse tellingute paigaldusest ja rõdupiirete eemaldamisega. Betoonpiiretega tuleb olla ettevaatlik. sest need on rasked ning võivad olla tugevalt amortiseerunud ning allakukkumise lähedal.
Betoonplaadi parandamisel tuleb jälgida, et lahtine betoon saaks eemaldatud ning selle alt välja tulnud armatuur puhastatud lahtisest roostest ja kaetud korrosioonikaitsega, et vältida selle edaspidist roostetamist. Peale eelnevaid töid tuleb renoveeritav pind katta nakkemördiga, et paigaldatavad süsteemsed rõdu remontsegud jääksid aluspinnale kinni.
Pealmisteks vettpidavateks kihtideks paigaldame rõdu vedelplast hüdroisolatsiooni ja pinnakatted. Eelnevalt peavad tehtud olema aluspinna kalded.
Enne hüdroisolatsiooni paigaldamist tuleb veenduda põranda kallete olemasolus ja kvaliteedis. Kalde suurus rõdul või terrassil võiks jääda vähemalt 1:100. Kuigi sellise kaldega on suurematel aladel loiguvaba pinda väga keeruline saavutada, siis tavalistel rõdudel on see siiski piisavaks kaldeks, sest siin peab ka arvesse võtma põranda libedust ja terrassimööbli paigaldust. Mida järsemaks kalle läheb, seda suurem on võimalus kõndimisel libastuda.
Hüdroisolatsiooni paigalduse juures peab erilist tähelepanu pöörama aluspinna eelnevale puhtusele ja seina ning põranda liite veetihedusele. Selline liide peab olema kindlasti veetihe kasutades elastseid hüdroisolatsioone. Ainult betoonipiimast ja mustusest puhastatud pinnale on võimalik 100% nakkuvusega hüdroisolatsiooni paigaldada, puhastamata pinnale hüdroisolatsioon pidama ei jää ja koorub kohe või aja jooksul osaliselt või täielikult maha. Rõdu võib katta elastse hüdroisolatsiooniga või mingi muu veekindla välitingimustesse mõeldud põrandakattega.
Vedelplast rõdulahendus sobib rõdu remontimiseks ning uue pinna katmiseks ja on tõestanud ennast pikajalise ja toimiva süsteemina, kus lisaks veekindlatele kihtidele saab paigaldada pealmise dekoratiivse kihi. Valikus on sile värvitud, dekoratiivpuistega ja mustriga pind. Libeduse vähendamiseks kasutame pealmises kihis liivapuistet. Traditsiooniliselt saab katta sellised põrandad ka terrassi laudisega või plaatida.
Täiendav infot vedelplast pinnakatete kohta leiab “Rõdu, terrass ja lodža veekindlaks” lehelt
Rõdude olukord kortermajas võib olla erinev. Mõnel juhul piisab pisematest rõdude remonttöödest aga võib olla ka vajalik uue betoonplaadi valamine. Kui konstruktsioon on olulise määral kahjustunud, siis on vajalik ja majanduslikult mõistlik ette võtta uue rõdu ehitus, mitte rõdude remont. Siin on võimalikeks lahendusteks uued betoon- ja metallkonstruktsioonid, mis on kinnitatud konsoolselt seina külge või lisaks välisnurkadest postidele toetatud.
Kui on otsustatud, et rõdude renoveerimine või rõdu ehitus on vajalik, siis enne töödega alustamist või konkreetsete hinnapakkumise koostamist peab korteriühistu tellima pädevalt ettevõttelt hoone välispiirete ekspertiisi. Ekspertiis teeb kindlaks hoone hetke seisukorra ja parandamiseks vajalikud tööd, mille alusel saab koostada hinnapakkumise. Lisainfot leiab artiklist ekspertiisi vajalikkusest.
Kortermajade rõdudel on tavaliselt probleemiks betoonpaneeli, piirete ja kinnituselementide lagunemine ning rõdu põranda ja seina liite veekindluse puudumine, kasutatud materjalide või konstruktsioonide eluea lõppemine.
Põhjuseid on erinevaid, miks mõned konstruktsioonid on heas või mõned kohutavas olukorras: varieeruv tööde ja kasutatud materjalide kvaliteet, ilmastiku mõju erinevatel rõdudel võib olla erinev, renoveerimise välba ületamine, omaloominguline rõdude kinniehitamine ja ventilatsiooni puudumine. Rõdu on lahtine konstruktsioon, millele juurde peab olema tagatud välisõhu vaba juurdepääs.
Vanemate kortermajade rõdupiirded on enamasti betoonplaadid, mis on kinnitatud keevitusega kandva betoonkonstruktsiooni külge või paigaldatud teraskonstruktsioonile. Kinnituste olukorra teeb kindlaks ekspertiis aga siiski oleks soovitav vanad, rasked ning küsitava tugevusega piirded välja vahetada uute kergemate konstruktsioonide vastu. Tänapäevasteks moodsaks lahendusteks oleks näiteks alumiiniumkonstruktsioon, mille raam moodustab ühtse terviku alates esimesest korrusest kuni viimase korruseni välja.
Eesti kliima on tuuline ning üsna jahe, et rõdu leiaks mõistlikku kasutus aastaringselt. Alumiiniumkonstruktsioonile on võimalik paigaldada klaase, mis on avatavad ja teevad rõdul istumise mõnusamaks ja kasutusperioodi pikemaks ning aitavad kütteperioodil hoone soojapidavusele kaasa.
Vedelplastsüsteemid on ülesehitatud võimalikult hooldusvabaks. Hea majapidamise huvides on siiski soovitatav tehtuid pindu kontrollida vähemalt kaks korda aastas, ideaaljuhul kevadel ja sügisel. Rõdu piisav hooldamine aitab ära hoida suuremaid kahjud ja rõdu remont või renoveerimine edasi lükata. Kontrollige visuaalselt kõiki detaile, et tuvastada võimalikke lahtitulnud kohti kuhu vesi vahele saab minna. Veenduge, et kõik lehtrid, äravooluavad, vihmaveerennid ja torud oleksid puhtad ning ei oleks ummistunud
Rõdude remonttöödele me üldiselt garantiid anda ei saa või on 2 aastat, oleneb objektist. Vea tuvastamine võib osutuda keeruliseks protsessiks ning toimuda katse eksitus meetodil ja pika aja vältel, mis eeldab erinevatel aladel ja kohtades remonttööde tegemist. Sellise metoodikaga ei pruugi mõned tehtud remonttööd tulemust anda aga on vea tuvastamisel vajalik tegevus.
Tere, olen Hillar – katuse remondi ja niiskusturvalisuse ekspert